Kes on konnad?

Konnad on kõigusoojased loomad, kes saavad järglasi vees. Külma aja veedavad nad talveunes. Talvitutakse maapinda kaevunult, aga ka veekogudes. Nad rändavad kaks korda aastas. Kevadel suunduvad konnad veekogudesse pulmi pidama, sügisel liigutakse tagasi talvituskohta. Konnad on paikse eluviisiga loomad, suur osa neist liigub aastast-aastasse mööda samu radu. Orienteerumiseks kasutavad kahepaiksed nägemist, haistmist ja kuulmist, kuid peale selle tajuvad nad ka Maa magnetvälja. Kahepaiksetel on looduses oluline roll. Neil on suur mõju toiduvõrgustikes nii maismaal kui vees. Samuti on konnad looduslikud kahjuritõrjujad ja nende järgi saab hinnata keskkonna üldist tervist. Ja alahinnata ei saa ka meie konnade tähtsust kultuuriloos ja meditsiinis.


Kuidas konnadel läheb?

Kõik Eesti 11 kahepaikse liiki on looduskaitse all. Kahjuks ei lähe neil väga hästi. Ohtusid on paljud: sobivate elupaikade hävimine ja killustumine, veekogude halb kvaliteet ja teedel hukkumine. Konni jääb vähemaks ka keskkonnasaaste, võõrliikide, tõusnud UV-B radiatsiooni taseme ja haiguste tõttu. Pooled meie kahepaiksete liikidest asuvad oma loodusliku levila piiril ja on seetõttu eriti tundlikud kõikvõimalikele muutustele. Maailmas pole kahepaiksete seisund samuti kiita – paljud liigid on väljasuremisohus.

Kuidas konnasid aidata?

Inimene saab konnadele abiks olla, seistes hea selle ees, et neid oleks võimalikult palju. Tänuväärt on aidata konnadel kevadrände ajal ületada probleemseid maanteelõikusid, kus paljud neist muidu hukkuksid (loe lähemalt „Osale“ rubriigist). Aiapidajad võiksid vältida taimemürkide kasutamist - nii hävib konnade toidulaud. Samuti on abiks mitmesuguste varjepaikade loomine: puunotid, oksa- ja kompostihunnikud. Mõned lapid murupinnast on hea jätta niitmata, seal saavad konnad varjuda ja silma torkamata toitu jahtida. Kui aias on konnadele sobilik kudemistiik, tuleb kindlasti vältida sinna kalade asustamist. Väikeveekogudes rikuvad kalad ära sealse loomuliku tasakaalu ning vohama hakkab taimne hõljum. Nii muutuvad veekogud hapnikuvaeseks ja ei sobi enam paljudele taime- ja loomaliikidele. Kahepaiksete kudu ja kullesed söövad sageli kalad ära. Konnadele võivad ohtlikud olla ka mitmesugused kuivendussüsteemide käigus rajatud augud, mille püstloodis seintest üles ronimine pole võimalik. Auku kinni jäänud konna saab kergesti välja aidata kui panna sinna midagi, mis aitab tal välja ronida (nt mõni latt)