Siit leiab kõik Eesti looduses leiduvate kahepaiksete liigid ning juhtnööre nende ära tundmiseks.

 

Rohukonn

  • Erinevalt rabakonnast on rohukonnal tömp või ümar ninamik
  • Erinevalt rabakonnast on rohukonna kõht marmorja mustriga
  • Elutseb väga erinevates elupaikades (aiad, niidud, metsad)
  • Eesti päriskonnalistest kõige varasem sigija
  • III kaitsekategooria liik

Häälitsus

Salvestanud Veljo Runnel

Rabakonn

  • Sigimisperioodil varieerub isasloomade värv pruunist siniseni – pakkudes Eesti looduses ebaharilikku vaatepilti
  • Erinevalt rohukonnast, on rabakonnal terav ninamik
  • Erinevalt rohukonnast, on rabakonnal tavaliselt valge kõht
  • Elutseb niisketes elupaikades
  • III kaitsekategooria liik

Häälitsus

Salvestanud Veljo Runnel

Kärnkonn

  • Enamasti pruunika värvusega
  • Väga krobelise nahaga
  • Oranži silma vikerkestaga
  • Kõhupool tavaliselt valkjas, tumedama marmorja mustriga
  • Ohu korral eritab piimjat nõret
  • Maismaalise eluviisiga, vees viibib kudemisperioodil
  • III kaitsekategooria liik

Häälitsus

Salvestanud Veljo Runnel

Tähnikvesilik

  • Helepruuni seljaga, kus on tihti näha väikeseid tumedaid täppe
  • Kollase või oranži kõhuga, millel on tumedad laigud
  • Külgedelt valkjaskollane
  • Tavaliselt on saba alaserv oranž ning selle kohal asetseb sinakas triip
  • Sileda nahaga
  • Sigimisperioodil on isasloomade kehal ja sabal katkematu servaga hari
  • Elutseb varjulistes ja niisketes paikades
  • III kaitsekategooria liik

Harivesilik

  • Enamasti tumedavärvilised, eriti maismaaperioodil
  • Selg on ühtlaselt hallikas
  • Üldjuhul tähnikvesilikust tumedama oranži kõhuga, millel on suured mustad laigud
  • Värvus ei muutu külgedel heledamaks, kuid võib näha rohkelt valgeid täpikesi
  • Krobelise nahaga
  • Pulmarüüs on isastel harivesilikel seljal ja sabal hari, mis katkeb sabatüviku juures
  • Samuti on sigimisperioodil isaste saba mõlemal küljel sinakas triip
  • Erinevalt tähnikvesilikust eelistab harivesilik sigimiseks jahedaveelisi suuremaid ja sügavamaid veekogusid
  • Elutseb metsades, parkides ja kaldavööndis
  • II kaitsekategooria liik

Tiigikonn

Kirjeldus:

  • Roheka või pruunika värvusega
  • Isased sigimisajal laimirohelised või kollased
  • Selja külgmised kurrud katkevad järsult keha tagaosas ja nihkuvad keskosale
  • Tume oimulaik enamasti puudub
  • Silmad asetsevad pealael teineteise lähedal
  • Valkjate kõlapõitega
  • Isasloomad tekitavad kõrisevat heli
  • Väikese kehaga ja lühikeste jalgadega
  • Toiduotsingul võib liikuda veekogudest eemale
  • III kaitsekategooria liik

Häälitsus

Häälitsus (määramata roheline konn)

Salvestanud Veljo Runnel

Veekonn

  • Tiigi- ja järvekonna ristumisel tekkinud hübriid
  • Roheka-pruunika värvusega
  • Silmad asetsevad pealael teineteise lähedal
  • Helehallide kõlapõitega
  • Võib matkida vanemliigi häält, kellega koos elab
  • Keskmise suurusega
  • Eelistab suuremaid ja toitainerikkamaid veekogusid kui tiigikonn
  • III kaitsekategooria liik

Häälitsus

Häälitsus (määramata roheline konn)

Salvestanud Veljo Runnel

Järvekonn

  • Tavaliselt tumedama, oliivikarva värvusega
  • Selja külgmised kurrud katkevad järsult keha tagaosas ja nihkuvad keskosale
  • Tume oimulaik enamasti puudub
  • Silmad asetsevad pealael teineteise lähedal
  • Tumehallide kõlapõitega
  • Isasloomad krooksuvad või loksuvad metalselt
  • Suurem tiigikonnast ja veekonnast ning pikkade jalgadega
  • Väga seotud veekogudega, maismaal liigub vaid mõne meetri
  • III kaitsekategooria liik

Mudakonn

  • Väga varieeruva värvusega (hall, pruun, kollakas, valkjas, oranžikad täpid külgedel)
  • Silmad on suured ja vertikaalsete pupillidega (erinevus teistest Eesti kahepaiksetest!)
  • Silmade vahel pealael on märgatav kumerus
  • Ümara kehaga
  • Sileda nahaga, seljal nahast lisavolt (justkui nahk oleks liiga suur)
  • Võib olla küüslaugulõhnaline
  • Ainus Eesti kahepaikne, kelle isased laulavad vee all
  • Elab liivase pinnasega avatud aladel (iseloomulik kartuli- ja köögiviljapõldudele)
  • II kaitsekategooria

Kõre

  • Rohekal, pruunikal seljal on tavaliselt kollane pikitriip
  • Isasloomade kurgualune on sinakas või lillakaspunane
  • Krobelise nahaga
  • taga- ja esijäsemed ühepikkused ja suhteliselt lühikesed
  • Põgeneb hiire moodi joostes
  • Hädaohu korral eritab piimjat mürgist nõret
  • Isasloomade laul meenutab väikest mootorit
  • Asustab madala taimestikuga rannaniite ja liivakarjääre
  • Kohastunud kõrgete temperatuuridega, kuid ei liigu raskestiläbitavatel aladel
  • I kaitsekategooria liik

Häälitsus

Salvestanud Veljo Runnel

Rohe-kärnkonn

  • Helehallil taustal on kontrastsed rohekad laigud
  • Hallikasvalge kõhuga
  • Erinevalt kõrest puudub seljal kollane pikitriip
  • Jässaka kehaehitusega
  • Köbrulise nahaga
  • Tagajäsemed esijäsemetest märgatavalt pikemad
  • Hädaohu korral eritab teravalõhnalist mürgist nõret
  • Vastupidavad kõrgetele temperatuuridele ning kuivusele
  • I kaitsekategooria liik ja Eesti kõige ohustatum kahepaikne